BBC andmetel varises 31. juulil osa suurest viljalaost Liibanoni sadamas Beirutis pühapäeval, vaid mõni päev enne Beiruti pommirünnaku teist aastapäeva. Varingust tekkinud tolm kattis linna, taaselustades traumaatilised mälestused plahvatusest, milles hukkus üle 200 inimese.

Ohvrite kohta praegu teateid ei ole.
Videost on näha, et suure viljaaia parempoolne ülaosa hakkas varisema, millele järgnes kogu hoone parema poole kokkuvarisemine, tekitades tohutu suitsu ja tolmu.

Ait sai tugevalt kannatada Liibanoni plahvatuses 2020. aastal, kui Liibanoni valitsus andis korralduse hoone lammutada, kuid sellele olid vastu plahvatusohvrite perekonnad, kes soovisid hoonet plahvatuse mälestuseks alles jätta, nii et lammutamine oli plaanis. See on seni ootele pandud.

Muljetavaldav! Läbi aegade võimsaim mittetuumaplahvatus

Vahetult enne suure paugu teist aastapäeva varises ait ootamatult kokku, tõmmates inimesed tagasi kahe aasta tagusesse põnevasse stseeni.
4. augustil 2020 toimus Beiruti sadama piirkonnas hiiglaslik plahvatus. Plahvatus toimus kaks korda järjest, põhjustades kahju paljudele majadele ja purustades klaasi. See oli ajaloo võimsaim mittetuumaplahvatus, milles hukkus üle 200 inimese, sai vigastada üle 6500, jättes kodutuks sajad tuhanded kodud ja kahju 15 miljardit dollarit.
Reutersi andmetel põhjustas plahvatuse valitsusasutuste vale kemikaalide käitlemine. Alates 2013. aastast on sadamaladudes hoitud umbes 2750 tonni põlevat keemilist ammooniumnitraati ning plahvatus võib olla seotud ammooniumnitraadi ebaõige ladustamisega.
Agence France-Presse teatas, et toona oli plahvatuse tekitatud seismiline laine võrdne 3,3-magnituudise maavärinaga, sadam tehti maatasa, plahvatuspaigast 100 meetri raadiuses olevad hooned tasastati maapinnaga 1. teiseks ning hooned 10 kilomeetri raadiuses hävisid kõik. , sai kannatada 6 kilomeetri kaugusel asuv lennujaam ning kannatada said nii peaministriloss kui ka presidendiloss.
Pärast juhtunut oli praegune valitsus sunnitud tagasi astuma.
Ait on varisemisohus olnud kaks aastat. Alates selle aasta juulist on Liibanonis jätkuvalt kõrged temperatuurid ja aidas allesjäänud terad on mitu nädalat spontaanselt käärinud. Kohalike ametnike sõnul ähvardab hoonet täielik kokkuvarisemine.
Vilja-ait on ehitatud 1960. aastatel ja selle kõrgus on umbes 50 meetrit. Kunagi oli see Liibanoni suurim viljaait. Selle ladustamismaht võrdub ühe kuni kahe kuu imporditud nisu summaga.