BBC andmetel varises 31. juulil pühapäeval, vaid paar päeva enne Beiruti pommitamise teist aastapäeva, Liibanoni sadamalinnas Beirutis kokku osa suurest teraviljalaost. Varingutolm kattis linna, äratades ellu traumaatilised mälestused plahvatusest, milles hukkus üle 200 inimese.

Praegu pole teateid ohvrite kohta.
Videolt on näha, et suure viljaaita parempoolne ülemine osa hakkas kokku varisema, millele järgnes kogu hoone parema poole kokkuvarisemine, tekitades tohutult suitsu ja tolmu.

Viljahoidla sai 2020. aasta Liibanoni plahvatuses rängalt kannatada, kui Liibanoni valitsus käskis hoone lammutada, kuid plahvatuse ohvrite perekonnad olid sellele vastu, kuna nad soovisid hoonet plahvatuse mälestuseks säilitada, mistõttu lammutamine plaaniti. Seni on see ootele pandud.

Muljetavaldav! Kõige võimsam mittetuumaplahvatus läbi aegade

Vahetult enne Suure Paugu teist aastapäeva varises viljaait ootamatult kokku, tõmmates inimesed tagasi kahe aasta tagusesse põnevasse vaatepilti.
4. augustil 2020 toimus Beiruti sadamapiirkonnas tohutu plahvatus. Plahvatus toimus kaks korda järjest, kahjustades paljusid maju ja purustades klaasi. See oli ajaloo võimsaim mittetuumarelva plahvatus, milles hukkus üle 200 inimese ja sai vigastada üle 6500 inimese, jättes sajad tuhanded kodutuks, kahjustades kodusid ja tekitades 15 miljardi dollari suuruse kahju.
Reutersi andmetel põhjustas plahvatuse valitsusasutuste kemikaalide halb käitlemine. Alates 2013. aastast on sadamaladudes hoiustatud umbes 2750 tonni tuleohtlikku kemikaali ammooniumnitraati ning plahvatus võib olla seotud ammooniumnitraadi ebaõige ladustamisega.
Agence France-Presse teatas, et plahvatuse tekitatud seismiline laine oli toona samaväärne 3,3-magnituudise maavärinaga, sadam raiuti maatasa, plahvatuskohast 100 meetri raadiuses asuvad hooned raiuti maatasa ühe sekundiga ning 10 kilomeetri raadiuses asuvad hooned hävisid kõik, 6 kilomeetri kaugusel asuv lennujaam sai kahjustada ning kahjustada said nii peaministri palee kui ka presidendipalee.
Pärast juhtunut oli praegune valitsus sunnitud tagasi astuma.
Viljahoidla on olnud kokkuvarisemise ohus juba kaks aastat. Alates selle aasta juulist on Liibanonis jätkuvalt kõrge temperatuur ning viljahoidlasse jäänud terad on mitu nädalat spontaanselt käärinud. Kohalike ametnike sõnul on hoone täieliku kokkuvarisemise ohus.
Viljaait ehitati 1960. aastatel ja selle kõrgus on umbes 50 meetrit. See oli kunagi Liibanoni suurim viljaait. Selle hoiustamismaht on võrdne ühe kuni kahe kuu imporditud nisu kogusega.