Whatsapp/wechat: +86 13805212761

https://www.mit-ivy.com

mit-ivy tööstusettevõte
CEO@mit-ivy.com
Tere, siin on MIT-Ivy keemiatööstuse tegevjuht Athena Hiinas.
Vaheained: Värvainete vaheained on peenkeemiatööstuse äärmiselt oluline haru ning värvainete tööstuse kiire areng sõltub sellega kaasnevate vaheainete arengust.
Värvainete ja pigmentide vaheühendite tootmine Hiinas on alates 1950. aastatest märkimisväärselt arenenud. Turul üha tihedamaks muutuva konkurentsi tõttu on värvainete ja pigmentide vaheühendite tootmistehnoloogiat uuendatud; läbimurdeid on tehtud mitmes aspektis, näiteks uute sortide väljatöötamisel, tootmisprotsesside täiustamisel, uute meetodite uurimisel, vanade sortide uute kasutusviiside väljatöötamisel, keskkonna kaitsmisel jne ning värvainete ja pigmentide vaheühendite tootmiseks puhta tehnoloogia kasutuselevõtul.
1
Vaheühendite kasutamise areng

Tegelikult on vaheühendite kasutamine mitmetahuline. Teatud vaheühendeid kasutatakse värvainetes, mida nimetatakse värvainete vaheühenditeks, ning pestitsiidides ja farmaatsiatoodetes, mida nimetatakse pestitsiidideks ja farmaatsia vaheühenditeks. Vaheühendeid tuleks käsitleda kui peenkeemiatööstuse haru tervikuna ja neid ei tohiks tööstusharude kaupa jäigalt jagada värvainete vaheühenditeks, pestitsiidide vaheühenditeks ja farmaatsia vaheühenditeks, mis vähendaks mõnede vaheühendite kasutusala ja mõjutaks nende arengut.

Peenkeemiliste vaheühendite uuringuid iseloomustab lai valik variante, lisaks on tootmismaht eriti suur, enamik variante ei ole väga suured, kuid valmistusprotsess on sageli keeruline, hõlmates paljusid ühikreaktsioone ja eraldusprotsesse. Tootmises tekib ka märkimisväärne hulk "kolme jäätme" jääke, mida tuleb nõuetekohaselt käidelda. Seetõttu peaksime tegelema seeriatoodete protsessiuuringutega ja korraldama vaheühendite tootmist mõistlikult, et saada head mastaabieelised.

Välisriikide olukorrast lähtuvalt kiputakse vaheühendite uurimist ja tootmist piisavalt kontsentreerima, et saavutada seeriatootmine. Tootmisseadmete komplekt suudab toota mitu kuni tosinat sorti vaheühendeid. Sellise uurimistöö ja tootmise kaudu on uue tehnoloogia kasutamine üldise arenduse käigus lihtsam ja poole väiksema pingutusega saavutatakse kaks korda suurem tulemus. Jaapani olukorra näitel on vaheühendite algne tootmine Jaapanis samuti väga hajutatud. Alates 1960. aastatest on olnud seitse korda vaja kohaneda ja keskenduda.

Ümberkujundamise ja arengu kaudu on Hiina värvimis- ja pigmendivaheainete tööstus saavutanud tootmismahu, tehnoloogia ja seadmete taseme osas kõrgema taseme, mis suudab mitte ainult rahuldada kodumaise värvimis- ja pigmenditööstuse arengu vajadusi, vaid pakkuda ka kvaliteetsemaid vaheaineid välisriikidele.

Vaheühendite sünteesiks vajalikud toorained saadakse peamiselt nafta- ja koksistamise keemiatööstuse toodetest, millest enamik on benseen, naftaleen, antrakinooniühendid ja ka mõned heterotsüklilised ühendid, kusjuures heterotsükliliste ühendite vaheühenditest valmistatud orgaanilised pigmendid on viimastel aastatel populaarsust kogunud. Lisaks fenantreeni, püridiini, hapnikufluoreeni, kinoliini, indooli, karbasooli ja bifenüülseeria ühendite kasutamisele on need keerulised toorained kasutusel värvainete tootmisel, mistõttu sünteetiliste toorainete kasutamine muutub laialdasemaks ja tavalisemaks.
2
Kõige levinumad vaheühendite keemilised reaktsioonid

Toorainete töötlemine kõige sagedamini kasutatavate keemiliste reaktsioonide värvaineteks (vaheühenditeks) on järgmine.
(1) sulfoonimisreaktsioon
(2) Nitreerimisreaktsioon
(3) halogeenimisreaktsioon
(4) Redutseerimisreaktsioon aminohappe saamiseks
(5) Diasotiseerimisreaktsioon (sageli kaasneb sellega sidestusreaktsioon)
(6) leeliselise fusioonireaktsioon sulfoonhappe rühma asendamiseks hüdroksüülrühmaga
(7) Atsüülimisreaktsioon
(8) Oksüdatsioonireaktsioon
(9) kondensatsiooni- ja karboniseerimisreaktsioon
(10) Aromatiseerimisreaktsioon (peamiselt amino)
(11) hüdroksüül- ja aminorühmade vastastikune asendusreaktsioon
(12) hüdroksüül- või aminohüdrokarboniseerimisreaktsioon
Peenkeemiliste vaheühendite peamise aromaatse tsükli struktuuri järgi saab vaheühendid jagada alifaatseteks süsteemideks, benseenisüsteemideks, naftaleenisüsteemideks, antrakinoonisüsteemideks, heterotsüklilisteks süsteemideks ja paksude tsüklite süsteemideks. Meie riik suudab toota üle 400 erineva vaheühendi, näiteks benseeni, naftaleeni, antrakinooni, heterotsüklilisi ja muid värvimis- ja pigmendivaheühendeid, mis suudavad põhimõtteliselt rahuldada värvimis- ja pigmenditööstuse arenguvajadusi.
Pilt
3
Benseenisüsteemi peamised sordid

2,4-dinitroklorobenseen, o-nitroklorobenseen, p-nitroklorobenseen, p-nitrofenool, N,N-dimetüülaniliin, p-aminoanisool, p-nitroaniliin, o-toluidiin, 2-bromo-6-kloro-p-nitroaniliin, N-etüülaniliin, m-hüdroksü-dietüülaniliin, 2,4-dinitro-6-bromoaniliin, om-fenüleendiamiin, 3,3-diklorobensidiin, bianisidiin, p-aminobenseensulfoonhape, o- ja p-aminoanisool, DSD N-metüül-m-toluidiin, N-etüül-m-toluidiin, N,N-dimetüül-m-toluidiin, N,N-dietüül-m-toluidiin, N-metüül-hüdroksüetüül-m-toluidiin, N-etüül-hüdroksüetüül-m-toluidiin, N-metüül-tsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüül-tsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüültsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüültsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüültsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüültsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüültsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüültsüanoetüül-m-toluidiin, m-toluidiin, N-etüültsüanoetüül-m-toluidiin, N-metüülfenüül-m-toluidiin, p-toluidiin, etoksüaniliin, 2-4-dimetüülaniliin, 4-kloro-3-aminobensamiid, 4-metüül-3-aminobensamiid, 4-metoksü-3-aminobensaniliid, 4-metoksü-3-amino-N,N-dietüülbenseensulfoonamiid, 2,4,5-trikloroaniliin, m- ja para-estrid jne.
4
Naftaleenil põhinevate vaheühendite peamised sordid

2-naftool, H-hape, K-hape, 2,3-hape, 2,6-hape, viinhape, 6-nitro-1,2,4-happe hapnikuühend, J-hape, perihape, γ-hape, G-sool, R-sool, amino K-hape, 2-naftüülamiin-1,5-disulfoonhape, 1-naftool-5-sulfoonhape, 1,5-dihüdroksünaftaleen, 2,6-naftaleendikarboksüülhape, 2R-hape jne. Antrakinoonipõhiste vaheühendite peamised sordid on: antrakinoon, 1-aminoantrakinoon, 1,4-diaminoantrakinoon, 1,5-dimetüülantrakinooni broom, 1,5-diaminoantrakinoon, 1-amino-5-bensoüülantrakinoon, 1,5-dihüdroksüantrakinoon, 1,8-hüdroksüantrakinoon, 1,8-dihüdroksü-4,5-diaminoantrakinoon jne.
5
Heterotsüklilised ja paksurõngalised põhiliigid

Melamiin, barbituurhape, 2-amino-6-nitrobensotiasool, 2-amino-5,6-diklorobensotiasool, 2-aminotiasool, dehüdrotio-p-toluidiinbisulfoonhape, 3-tsüano-4-metüül-6-hüdroksü-N-etüülpüridoon, 3-formüülamino-4-metüül-6-hüdroksü-N-etüülpüridoon, 4-kloro-1,8-naftaalanhüdriid, naftaleentetrakarboksüülanhüdriid, tetrakarboksüülanhüdriid jne.