Whatsapp/wechat: +86 13805212761

https://www.mit-ivy.com

mit-ivy tööstuse ettevõte
CEO@mit-ivy.com
tere, see on Hiina keemiatööstuse mit-ivy tööstuse tegevjuht athena.
Vaheained: Värvainete vahesaadused on peenkeemiatööstuse äärmiselt oluline haru ja värvainete tööstuse kiire areng sõltub sellega kaasnevate vaheainete arengust.
Värvainete ja pigmentide vahesaaduste tootmine Hiinas on alates 1950. aastatest märkimisväärselt arenenud. Seoses järjest teravamaks muutuva konkurentsiga turul on värvainete ja pigmentide vahesaadusi tootmistehnoloogias uuendusi tehtud; nad on teinud läbimurdeid mitmes aspektis, nagu uute sortide arendamine, tootmisprotsessi parandamine, uute meetodite uurimine, vanade sortide uued kasutusviisid, keskkonnakaitse jne ning puhta tehnoloogia kasutuselevõtt värvainete ja pigmentide vahesaaduste tootmiseks.
1
Vaheainete kasutamise arendamine

Tegelikult on vahesaaduste arendamine mitmetahuline, teatud vaheühendit kasutatakse värvainetes, mida nimetatakse värvaine vaheühenditeks, ja pestitsiidides, ravimites ja pestitsiidides, farmaatsia vaheühendites. Vaheaineid tuleks käsitleda peenkeemiatööstuse haruna tervikuna, neid ei tohiks tööstuste kaupa jäigalt jagada värvainete vaheühenditeks, pestitsiidide vahesaadusteks, farmaatsia vaheaineteks, mis vähendab mõne vaheaine kasutusala ja mõjutab nende arengut.

Peenkeemiliste vaheainete uuringuid iseloomustab suur sortide valik, lisaks mõnele sordile on tootmismaht eriti suur, enamiku sortide tonnaaž ei ole väga suur, kuid valmistamisprotsess on sageli keeruline, hõlmates paljusid ühikulisi reaktsioone ja eraldusprotsessi. , tekitas tootmine ka märkimisväärsel hulgal "kolme jäätmeid", mida tuleb korralikult käidelda. Seetõttu peaksime tegelema seeriatoodete protsessiuuringutega ja korraldama vahesaaduste tootmist mõistlikult, et saada hea mastaabikasu.

Välisriikide olukorrast lähtudes kipub vahesaaduste uurimine ja tootmine olema korralikult kontsentreeritud seeriatootmise saavutamiseks, tootmisseadmete komplektiga saab toota mitut kuni tosinat sorti vaheaineid, selline uurimine ja tootmine läbi üldise arenduse, kasutamise uut tehnoloogiat on lihtsam rakendada, saavutab poole väiksema pingutusega kaks korda parema tulemuse. Jaapani olukord võib meile viidata, algne vaheainete tootmine Jaapanis on samuti väga hajutatud, alates 1960ndatest on seitse korda kohandatud, keskendunud.

Ümberkujundamise ja arendustegevuse kaudu on Hiina värvimis- ja pigmendivahesaaduste tööstus jõudnud tootmismahu, tehnoloogia ja seadmete taseme osas kõrgemale tasemele, mis ei vasta mitte ainult kodumaise värvimis- ja pigmenditööstuse arendamise vajadustele, vaid pakub ka kvaliteetsemaid vahetooteid. välisriikide jaoks.

Vaheühendite sünteesiks vajalik tooraine saadakse peamiselt nafta- ja koksikeemiatööstuse saadustest, millest enamus on benseen, naftaleen, antrakinooniühendid ja ka mõned heterotsüklilised ühendid ning heterotsükliliste ühendite vaheühenditega valmistatud orgaanilised pigmendid. viimaste aastate tõus. Lisaks fenantreen, püridiin, hapnikfluoreen, kinoliin, indool, karbasool, bifenüüli seeria ühendid, need komplekssed toorained, mida kasutatakse värvainete valmistamisel, siis sünteetiliste toorainete kasutamine on laialdasemalt ja tavalisem.
2
Kõige tavalisemad vaheühendite jaoks kasutatavad keemilised reaktsioonid

Toorainete töötlemine kõige sagedamini kasutatavate keemiliste reaktsioonide värvaineteks (värvideks) vaheühenditeks on järgmine.
(1) sulfoonimisreaktsioon
(2) Nitreerimisreaktsioon
(3) halogeenimisreaktsioon
(4) Redutseerimisreaktsioon amino valmistamiseks
(5) Diasotiseerimisreaktsioon (sageli kaasneb sidestusreaktsioon)
(6) leelisfusioonireaktsioon sulfoonhapperühma asendamiseks hüdroksüülrühmaga
(7) Atsüülimisreaktsioon
(8) Oksüdatsioonireaktsioon
(9) kondensatsiooni- ja karboniseerimisreaktsioon
(10) Aromatiseerimisreaktsioon (peamiselt amino)
(11) hüdroksüül- ja aminorühmade vastastikune asendusreaktsioon
(12) hüdroksüül- või aminosüsivesinikreaktsioon
Peenkeemiliste vaheühendite peamise aromaatse ringi struktuuri järgi võib vaheühendid jagada alifaatseteks süsteemideks, benseenisüsteemiks, naftaleenisüsteemiks, antrakinoonisüsteemiks, heterotsükliliseks süsteemiks ja paksu tsükli süsteemiks. Meie riik suudab toota enam kui 400 sorti vahesaadusi, nagu benseen, naftaleen, antrakinoon, heterotsüklilised ja muud värvimis- ja pigmendi vahesaadused, mis võivad põhimõtteliselt rahuldada värvimis- ja pigmenditööstuse arenguvajadusi.
Pilt
3
Benseenisüsteemi peamised sordid

2,4-dinitroklorobenseen, o-nitroklorobenseen, p-nitroklorobenseen, p-nitrofenool, N,N-dimetüülaniliin, p-aminoanisool, p-nitroaniliin, o-toluidiin, 2-bromo-6-kloro-p-nitroaniliin, N- etüülaniliin, m-hüdroksü-dietüülaniliin, 2,4-dinitro-6-bromoaniliin, om-fenüleendiamiin, 3,3-diklorobensidiin, bianisidiin, p-aminobenseensulfoonhape, o- ja p-aminoanisool, DSD N-metüül-m-toluidiin , N-etüül-m-toluidiin, N,N-dimetüül-m-toluidiin, N,N-dietüül-m-toluidiin, N-metüülhüdroksüetüül-m-toluidiin, N-etüülhüdroksüetüül-m-toluidiin, N -metüül-tsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüül-tsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüül-tsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüül-tsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüül-tsüanoetüül-m-toluidiin, N -etüül-tsüanoetüül-m-toluidiin, N-etüül-tsüanoetüül-m-toluidiin. m-toluidiin, N-etüültsüanoetüül-m-toluidiin, N-metüülfenüül-m-toluidiin, p-toluidiin, etoksüaniliin, 2-4-dimetüülaniliin, 4-kloro-3-aminobensamiid, 4-metüül-3-aminobensamiid, 4-metoksü -3-aminobensaniliid, 4-metoksü-3-amino-N,N-dietüülbenseensulfoonamiid, 2,4,5-trikloroaniliin, m- ja para-estrid jne.
4
Naftaleenipõhised vahesordid

2-naftool, H-hape, K-hape, 2,3-hape, 2,6-hape, viinhape, 6-nitro-1,2,4-happe oksügenaat, J-hape, perihape, y- hape, G-sool, R-sool, aminohape K-hape, 2-naftüülamiin-1,5-disulfoonhape, 1-naftool-5-sulfoonhape, 1,5-dihüdroksünaftaleen, 2,6-naftaleendikarboksüülhape, 2R- hape jne. Antrakinoonipõhiste vaheühendite peamised sordid on: antrakinoon, 1-amino-antrakinoon, 1,4-diamino-antrakinoon, 1,5-dimetüül-antrakinoon-brom, 1,5-diamino-antrakinoon, 1-amino-5-bensoüül antrakinoon, 1,5-dihüdroksüantrakinoon, 1,8-hüdroksüantrakinoon, 1,8-dihüdroksü-4,5-diaminoantrakinoon jne.
5
Heterotsüklilised ja paksurõngalised põhiliigid

Melamiin, barbituurhape, 2-amino-6-nitrobensotiasool, 2-amino-5,6-diklorobensotiasool, 2-aminotiasool, dehüdrotio-p-toluidiinvesiniksulfoonhape, 3-tsüano-4-metüül-6-hüdroksü-N- etüülpüridoon, 3-formüülamino-4-metüül-6-hüdroksü-N-etüülpüridoon, 4-kloro-1,8-naftaalanhüdriid, naftaleentetrakarboksüülanhüdriid, tetrakarboksüülanhüdriid jne.