Olgu see siis hooajaline energiasalvesti või heitmevaba lennunduse suur lubadus, vesinikku on pikka aega peetud süsinikuneutraalsuse asendamatuks tehnoloogiliseks teeks. Samas on vesinik juba praegu oluline kaup keemiatööstusele, mis on praegu Saksamaa suurim vesiniku kasutaja. 2021. aastal tarbisid Saksamaa keemiatehased 1,1 miljonit tonni vesinikku, mis vastab 37 teravatt-tunnile energiale ja umbes kahele kolmandikule Saksamaal kasutatavast vesinikust.

Saksamaa vesiniku töörühma uuringu kohaselt võib nõudlus vesiniku järele keemiatööstuses tõusta üle 220 TWH-ni, enne kui seatud süsinikuneutraalsuse eesmärk saavutatakse 2045. aastal. Uurimisrühm, mis koosneb Keemiatehnika Seltsi ekspertidest ja biotehnoloogia (DECHEMA) ning riikliku teadus- ja tehnikaakadeemia (acatech) ülesandeks koostada vesinikumajanduse ülesehitamise tegevuskava, et äri-, haldus- ja poliitilised osalejad saaksid ühiselt mõista vesinikumajanduse võimalikke tulevikuväljavaateid ja selle loomiseks vajalikud sammud. Projekt on saanud Saksamaa haridus- ja teadusministeeriumi ning Saksamaa majandus- ja kliimaministeeriumi eelarvest toetust 4,25 miljonit eurot. Üks projektiga hõlmatud valdkondi on keemiatööstus (va rafineerimistehased), mis paiskab aastas õhku umbes 112 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. See moodustab umbes 15 protsenti Saksamaa koguheitest, kuigi sektor moodustab vaid umbes 7 protsenti kogu energiatarbimisest.

Keemiasektori energiatarbimise ja heitkoguste ilmne ebakõla tuleneb sellest, et tööstus kasutab lähtematerjalina fossiilkütuseid. Keemiatööstus mitte ainult ei kasuta kivisütt, naftat ja maagaasi energiaallikatena, vaid jagab need ressursid lähteainetena ka elementideks, peamiselt süsinikuks ja vesinikuks, et neid uuesti kombineerida keemiatoodete tootmiseks. Nii toodab tööstus põhimaterjale nagu ammoniaak ja metanool, mida seejärel töödeldakse edasi plastideks ja tehisvaikudeks, väetisteks ja värvideks, isikliku hügieeni toodeteks, puhastusvahenditeks ja ravimiteks. Kõik need tooted sisaldavad fossiilkütuseid ja mõned neist koosnevad isegi täielikult fossiilkütustest, kusjuures poole tööstuse heitkogustest moodustavad kasvuhoonegaaside põletamine või tarbimine, teine ​​pool aga muundusprotsessist.

Roheline vesinik on jätkusuutliku keemiatööstuse võti

Seega, isegi kui keemiatööstuse energia tuleks täielikult säästvatest allikatest, vähendaks see heitkoguseid ainult poole võrra. Keemiatööstus võiks oma heitkoguseid enam kui poole võrra muuta, kui läheks üle fossiilselt (hallilt) vesinikult säästvale (rohelisele) vesinikule. Siiani on vesinikku toodetud peaaegu eranditult fossiilkütustest. Saksamaa, kes saab umbes 5% oma vesinikust taastuvatest allikatest, on rahvusvaheline liider. Aastaks 2045/2050 kasvab Saksamaa vesinikunõudlus enam kui kuuekordseks, ulatudes enam kui 220 TWH-ni. Tippnõudlus võib ulatuda 283 TWH-ni, mis võrdub 7,5-kordse praeguse tarbimisega.