Olgu tegemist hooajalise energia salvestamise või nullheitega lennunduse suure lubadusega, vesinikku on pikka aega peetud asendamatuks tehnoloogiliseks teeks süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Samal ajal on vesinik juba oluline kaup keemiatööstusele, mis on praegu Saksamaa suurim vesiniku kasutaja. 2021. aastal tarbisid Saksamaa keemiatehased 1,1 miljonit tonni vesinikku, mis võrdub 37 teravatt-tunni energiaga ja umbes kahe kolmandikuga Saksamaal kasutatavast vesinikust.

Saksa vesiniku töörühma uuringu kohaselt võib keemiatööstuse vesinikunõudlus tõusta üle 220 TWh enne, kui seatud süsinikuneutraalsuse eesmärk 2045. aastal saavutatakse. Keemiatehnika ja biotehnoloogia ühingu (DECHEMA) ja riikliku teadus- ja tehnikaakadeemia (acatech) ekspertidest koosnev uurimisrühm pidi koostama vesinikumajanduse loomise tegevuskava, et äri-, haldus- ja poliitilised osalejad saaksid ühiselt mõista vesinikumajanduse potentsiaalseid tulevikuväljavaateid ja selle loomiseks vajalikke samme. Projekt on saanud Saksamaa haridus- ja teadusministeeriumi ning Saksamaa majandus- ja kliimameetmete ministeeriumi eelarvest 4,25 miljoni euro suuruse toetuse. Üks projekti hõlmatud valdkondadest on keemiatööstus (välja arvatud rafineerimistehased), mis paiskab õhku umbes 112 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas. See moodustab umbes 15 protsenti Saksamaa koguheitest, kuigi sektori osakaal energia kogutarbimises on vaid umbes 7 protsenti.

Keemiatööstuse energiatarbimise ja heitkoguste näiline ebakõla tuleneb fossiilkütuste kasutamisest alusmaterjalina. Keemiatööstus ei kasuta energiaallikatena mitte ainult kivisütt, naftat ja maagaasi, vaid lagundab need ressursid ka toorainena elementideks, peamiselt süsinikuks ja vesinikuks, et neid seejärel keemiatoodete tootmiseks taasühendada. Nii toodab tööstusharu põhimaterjale nagu ammoniaak ja metanool, mida seejärel töödeldakse edasi plastiks ja tehisvaikudeks, väetisteks ja värvideks, isikliku hügieeni toodeteks, puhastusvahenditeks ja ravimiteks. Kõik need tooted sisaldavad fossiilkütuseid ja mõned koosnevad isegi täielikult fossiilkütustest, kusjuures kasvuhoonegaaside põletamine või tarbimine moodustab poole tööstuse heitkogustest, teine ​​pool aga pärineb muundamisprotsessist.

Roheline vesinik on jätkusuutliku keemiatööstuse võti

Seega, isegi kui keemiatööstuse energia tuleks täielikult säästvatest allikatest, vähendaks see heitkoguseid vaid poole võrra. Keemiatööstus saaks oma heitkoguseid enam kui poole võrra vähendada, kui minna üle fossiilselt (hallilt) vesinikult säästvale (rohelisele) vesinikule. Praeguseks on vesinikku toodetud peaaegu eranditult fossiilkütustest. Saksamaa, mis saab umbes 5% oma vesinikust taastuvatest allikatest, on rahvusvaheline liider. Aastaks 2045/2050 suureneb Saksamaa vesinikunõudlus enam kui kuuekordseks, ulatudes üle 220 TWh. Tippnõudlus võib ulatuda kuni 283 TWh-ni, mis võrdub 7,5-kordse praeguse tarbimisega.